DixiCAD


Ülevaade

Üldist

DixiCAD on loodud rootsis firma DIGSIM DATA AB poolt ning on mõeldud elektroonikaskeemide loomiseks. Ta lubab teha väikese keerukusega skeeme, neid simuleerida ning kas trükkplaadi või mikroskeemi kujule viia.

Tänu oma suhteliselt lihtsale kasutajaliidesele (võrreldes suurte tööstuslike programmikompleksidega), on ta eriti sobiv just digitaaldisaini aluste õpetamiseks.


(Suurema pildi nägemiseks vajuta pildile)

DixiCAD koosneb järgmistest komponentidest:

  • Skeemiredaktor NJORD
  • Stiimuli redaktor STIEDIT (UNIX tööjaamad)
  • Graafiline stiimuli redaktor GSEDIT (PC-d ja UNIX tööjaamad)
  • Simulaator EXEC
  • Analüsaator DETECTIVE

Kasutamise metoodika

Kasutades DixiCAD-i laborikursuste käigus, tuleks läbi teha järgmised sammud:

  1. Katsuda aru saada ülesande probleemistikust ning proovida leida sobiv lahendusmeetod.

  2. Leida loogikafunktsioonid, mis kirjeldavad täpselt käitumist mida ülesande püstituses nõuti. Need funktsioonid on otstarbekas optimiseerida, kuid ka sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt - ülearu optimeerimine võib funktsioonid tervikuna viia hoopistükkis keerulisemaks.

  3. Koostada vastavalt leitud loogikafunkstioonidele skeem. Esmalt on see soovitav valmis teha paberil (et saada parem ettekujutus), hiljem võib selle sammu kogemuste kasvades vahele jätta. Skeemis kasutada lubatud elementide loetelu/piiritlus on ära toodud ülesande juures. Kui seda aga pole, tuleb küsida labori juhendajalt.

  4. Sisestada saadud skeem DixiCADi, kasutades selleks tema skeemiredaktorit (Network Editor).

  5. Järgmise sammuna tuleb skeemi sisenditele anda ette signaalid. Nende signaalidega saame juhtida skeemi käitumist. Sellest tulenevalt on mõttekas valida signaalid selliselt, et saada võimalikult hea ülevaade kogu skeemi tööst. See aga ei tähenda nagu tuleks läbi proovida kõikvõimalikud sisendväärtuste kombinatsioonid.

    Ühte konkreetset sisendsignaalide komplekti nimetatakse stiimulvektoriks. Palju stiimulvektoreid annab skeemi stiimuli.

    Stiimulite etteandmiseks kasutatakse DixiCADi juures stiimuliredaktoreid. Neid on tal kaks: Käsurezhiimis töötav (Stimuli Editor), mis on kättesaadav põhiliselt UNIX tööjaamadel ning graafiline stiimuliredaktor (Graph-Stim Editor) peamiselt PC-del, kuid ka UNIX masinatel.

    NB! Stiimulid tuleb koostada vaid skeemi sisenditele, mitte sisepunktidele ega väljunditele

  6. Selleks, et stiimulitest kasu ka oleks, tuleb nad läbi simuleerida, kasutades simulaatorit (Timing Simulator).

  7. Lõpuks oleme valmis vaatlema skeemi tööd. Selleks käivitame analüsaatori (Timing Analyzer). Kui kõik on korras, on ülesanne täidetud ning võib asuda koostama aruannet.

    Kui aga ilmnevad vead, tuleb probleemi allikas lokaliseerida ning ta parandada. Kõige sagedasem veaallikas on lihtne näpuviga - seega tuleks hoolikalt üle vaadata kõik ühendused (siin on abiks skeemiredaktori Connection|Highlight käsk). Teiseks põhjuste allikaks on loogikafunktsioonide koostamisel ja/või minimiseerimisel tekkivad apsud.

DixiCADi käivitamine

Enne kui DixiCADi käivitada saab, tuleb arvutisse sisse logida. Nüüd sõltub edasine tegevus sellest, kas kasutusel on UNIX tööjaam või PC.

  • PC peal on DixiCAD kättesaadav tööväljalt (Desktop) vastavanimelise ikoonikese alt. Kui aga mingil põhjusel seda seal ei ole, siis võib ta leida kataloogist F:\PLD\Dixi.bat.

    Kõik DixiCADi poolt tehtud failid pannakse vaikimisi C:\TEMP kataloogi. Faile on võimalik salvestada ja lugeda ka teistest kataloogidest - selleks tuleb DixiCADi peaekraani keskel olevasse kastikesse ("DESIGN" all) kirjutada skeemi nimi koos temale eelneva täispika kataloogiteega (N: C:\abix\minuskeem). Samuti saab skeemi panna disketile (N: A:\minuskeem).

    NB! Kuigi ette tuleb viimastel juhtudel anda kataloog kus skeem asub, pole vaja talle lisada laiendit!.

  • UNIX masinatel saab DixiCADi käivitada käsuga dixi. Kui seda käsku ei leita, tuleb faili .cshrc lisada rida setenv DIXI ning seejärel anda käsk source .cshrc.

    NB! DixiCAD-i tuleb käivitada kindlasti mingis alamkataloogis, mitte otse kodukataloogis!

Mõned nipid

  • DixiCADi peaekraani keskel ("DESIGN" all) saab skeemile anda nime. Kui seda pole seal tehtud, küsitakse iga alamprogrammi poolt seda uuesti.
  • Hiire parempoolse nupuga on võimalik muuta ekraanil liikuva hiirekursori kuju.
  • Märgi "?" valimisel saab vastava käsu kohta lisainformatsiooni.

DixiCADi elementide teegid

Lisaviited

© 1999 Priidu Paomets <priidu@pld.ttu.ee>
Last Update: