Arvutitehnika ja -diagnostika õppetooli

1996. aasta teadustegevuse

aruanne

Sisukord

1. Struktuuriüksuse üldiseloomustus

1. Arvutitehnika ja -diagnostika õppetooli asutamine
2. Isikkoosseisud
3. Struktuuriüksustes läbiviidav õppetegevus
4. Infrastruktuur
5. Arendustegevus
6. Teadustegevuse suunad

2. Teadustegevuse iseloomustus

1. Alamteemade (projektide) loetelu
2. Teemade täitmine
3. Teadustulemuste publitseerimine
4. Väitekirjade kaitsmine
5. Magistrantide ja doktrorantide juhendamine
6. Osalemine rahvusvahelistes programmides ja projektides
7. Rahvusvahelised konverentsid, seminarid ja näitused
8. Teadusaparatuuri uuendamine
9. Teaduskorralduslik tegevus
10. Struktuuriüksuse poolt korraldatud konverentsid, seminarid jms
11. Teadus- ja arendustööga seotud muu tegevus (teenused)
12. Ülevaade teadusalasest koostööst
13. Muud teabesiirde vormid
14. Saadud aunimetuste ja preemiate loetelu.
15. Toetused (välisgrantid), stipendiumid.

3. Hinnang teadustegevusele

1. Üldhinnang aruandeperioodi teadustegevusele
2. Teadustegevuse olulisemad saavutused
3. Olulisemad puudused
4. Võrdlus eelmise aruandeperioodiga
5. Hinnang koostööle ülikooli teiste struktuuriüksustega
6. Põhiülesanded struktuuriüksuse ja teadustegevuse edendamiseks

1. Struktuuriüksuse üldiseloomustus

1.1. Arvutitehnika ja -diagnostika õppetooli asutamine

Arvutitehnika ja -diagnostika õppetool loodi 1992. a. sügisel, vastavalt ülikooli reorganiseerimise programmile, mille käigus kateedrid asendati õppetoolidest koosnevate instituutidega.

Õppetooli põhiülesanneteks on:

• läbi viia arvutite riistvara-alast ning digitaalsüsteemide diagnostikale orienteeritud õppetööd arvuti- ja süsteemitehnika õppesuunas kui ka laiemalt ülikooli ulatuses;
• võimaldada selle temaatikaga seotud magistri- ja doktoriõpet;
• arendada teadustööd (eelkõige keerukate digitaalsüsteemide diagnostika ning testimise valdkonnas);
• arendada koostööd teiste ülikoolide ja firmadega, eesmärgil vahetada üliõpilasi ja õppejõude ning olla vahetult kursis teaduse ja tehnika uudistega;
• tegeleda pidevalt arendustööga, hoides õppekursusi ja laboratoorset baasi kaasaegsel tasemel.

Üheks tähtsamaks arendustöö tulemuseks Arvutitehnika ja -diagnostika õppetoolis on olnud PLD labori rajamine ja Elektroonika kompetentsuskeskuse loomine 1993. aasta lõpul.

1.2. Isikkoosseisud

Mittekoosseisulised grantidega toetatavad magistrandid ja üliõpilased:

1.3. Struktuuriüksuses läbiviidav õppetegevus

A - register:

B - register:

Magistriõpe:

1.4. Infrastruktuur

Õppetooli laboratoorne keskkond baseerub täielikult elektroonika kompetentsuskeskuse disainilaboril ja UNIX-tööjaamade õppeklassidel. Nimetatud infrastruktuuri võib tinglikult jagada kaheks osaks:

• elektroonika disainisüsteemidele orienteeritud PLD labor;
• UNIX ja VMS avatud süsteemidel baseeruvad SUN ja VAX klassid üldotstarbeliseks õppetööks, elektroonika disaini õpetamiseks ja iseseisvaks kasutuseks

PLD labor:

PLD labori arvutivõrgu serveriteks on Sparc IPX ja SparcServer 20/712, projekteerija töökohtadena on kasutusel SparcStation 5 kaks tööjaama, personaalarvutid Pentium 90, Pentium-120 ja 14 personaalarvutit PC 486 DX 2/66 (DX4/100). Personaalarvutid töötavad universaalsete SUN/PC töökohtadena (nii iseseisva PC-tööjaamana, UNIX-tööjaamana või SUN-i X-terminalina), kasutades Public Domain UNIX-LINUX operatsioonisüsteemi. SUN IPX platvormi kasutatakse CAD programmide õppimiseks, marsruuterina ülikooli võrgu ja PLD võrgu vahel, aga samuti e-maili ja www serverina.

Disaini tarkvarast on kasutada XILINX ning ALTERA kiipide projekteerimissüsteem, CADENCE ASIC disainisüsteem, SYNOPSYS loogikasünteesi pakett, disainitarkvara SOLO-1400, migratsiooni ja optimiseerimise pakett ASYL, simulaatorid VHDL ja VIEWLOGIC ning skeemiredaktorid ORCAD ning DIXI-CAD. Õppetöös kasutatakse ka Arvutitehnika ja -diagnostika õppetoolis välja töötatud digitaalsüsteemide diagnostika tarkvara TURBO-TESTER.

Kuna ülikoolilt on puudunud adekvaatne toetus nimetatud infrastruktuuri baasil toimuva õppetöö kulutustele (tarkvara hooldustasud), tuli teha valik ja loobuda osa disainitarkvara kasutamisest õppetöös. Loobuda otsustati digitaalsüsteemide simulaatortarkvarast HILO. Seda otsust ei võetud vastu kerge südamega, sest süsteemi kasutatakse Euroopa ülikoolides väga laialdaselt ja ka õppetooli teadustöös on suur osa eksperimente läbi viidud just selles keskkonnas. Nimetatud fakt on tõsiseks signaaliks Tehnikaülikoolis eeskujulikult väljaarendatud digitaalelektroonika õppekeskkonna allakäigu ohust ja ülikooli ükskõiksusest õppetegevuse kulude hindamise küsimusse.

Õppeklassid:

EKK arvutiklasside varustus on tänaseks täielikult uuendatud. Arvutiklassidesse on loodud SPARC tehnoloogial põhinev server-tööjaamade keskkond (2 tk. SparcServer 20 ja 45 tk. SparcStation 1+ ning SparcStation IPC-d, kasutusele on võetud kaasaegne operatsioonisüsteem SOLARIS 2.4, arvutivõrgu väljaehitamisel on alustatud üleminekut uudsele "swiched ethernet" tehnoloogiale, võrgu ruuterina on kasutusel Sun 3/280 server.

Kasutusel on VAX6410 ja VAX6340 tüüpi arvutid, kus ühes on tarvitusel operatsioonisüsteem ULTRIX ja teises VMS, samuti 20 töökohaga X-terminalide klass SUN3 tööjaamade baasil (serveritena on Sparc 1 - 2 tk. ja Sun 3/80 - 1 tk). VAX-id on komplekteeritud: VMS 5.5-2 standartne baastarkvara, programmeerimiskeeled (C, C++, Pascal, Fortran, Basic), Unidata.

Õpetatavatest kursustest toimuvad nimetatud klassides programmeerimiskeele C baasil erikursused ning arvutustehnika põhiainete toetuseks rida laborikursusi süsteemi DIXI-CAD baasil.

Keskuse avatud keskkonna juurde kuuluvad WWW-server ja ülikooli NEWS-server SPARC-1 baasil.

1.5. Arendustegevus

Tänu mitmetele rahvusvahelistele grantidele, Eesti fondide grantidele, aga samuti Euroopa Assotsiatsioonide EUROCHIP ja EUROPRACTICE liikmeks olemisele on osutunud võimalikuks rajada riist- ja tarkvarabaas arvutielektroonika õpetuse kaasajastamiseks ning väga kallite professionaalsete töövahendite kasutusele võtuks õppetöös. Loodud infrastruktuur kujutab endast töökeskkonda, mis on samaväärne euroopa ülikoolides ja firmades kasutatavatele keskkondadele. Seega on loodud eeldused nii euroinseneride koolituseks kui ka väikeettevõtete arendustegevuse toetuseks elektroonika disaini valdkonnas.

Õppetoolis toimuv arendustöö ja teadustegevus on seotud põhiliselt digitaalsüsteemide disaini ja diagnostika valdkonnaga. Sellesse valdkonda toodud uus diagnostikamudeli kontseptsioon pakub uusi veel lõpuni uurimata võimalusi ning üldistusi nii horisontaalses kui ka vertikaalses mõttes (nii ülesannete klassi laiendamise mõttes kui ka ülesannete lahendamisel hierarhia eri tasanditel).

1.6. Teadustegevuse suunad

Teadustegevus Elektroonika kompetentsuskeskuses ja Arvutitehnika ja -diagnostika õppetoolis toimub järgmistes suundades:

1. Suurtele ja ülisuurtele integraalskeemidele orienteeritud diagnostikameetodite välja-töötamine.

Uurimistöö eesmärgiks on:

• uute efektiivsemate matemaatiliste mudelite loomine digitaalsüsteemide diagnostika probleemide formuleerimiseks, üldistamiseks ja lahendamiseks;
• uute produktiivsemate algoritmide loomine testide sünteesiks, analüüsiks ja rikete diagnostikaks digitaalskeemides ja -süsteemides;
• tarkvara projekteerimine digitaalskeemide diagnostika automatiseerimiseks;
• teadustulemuste kasutamine õppemetoodiliste vahendite loomisel ja täiustamisel digitaalsüsteemide disaini ja diagnostikat puudutavates kursustes.

2. Arvutite testprogrammide sünteesi automatiseerimine.

Uurimistöö eesmärgiks on:

• matemaatiliste mudelite loomine ja uurimine arvutite diagnostika formaliseerimisel;
• algoritmide ja tarkvara loomine arvutite testprogrammide sünteesi ja analüüsi automatiseerimiseks.

2. Teadustegevuse iseloomustus

Põhiteema: TTU9620LI "Hierarhiliste digitaalsüsteemide testide süntees". (Test Synthesis for Hierarchical Digital Systems)

Projekti juht: prof. R.Ubar

2.1. Alateemade (projektide) loetelu

Riigieelarvelised:

1. LIF 4061 "Hierarhiliste digitaalsüsteemide testide süntees" (1994-96)
2. CE 4062 "Elektroonikasüsteemide disaini õppeprogrammide väljatöötamine ja moderniseerimine" (1994-96)
3. G-1850, ETF grant: "Digitaalsüsteemide diagnostilise analüüsi hierarhiliste meetodite uurimine ja väljatöötamine" (1996-99)
4. G-2104, ETF grant: "Digitaalelektroonika nüüdisaegse projekteerimise ja teadusuuringute eksperimentaalkeskkond" (1996-98)
5. Riigieelarvevälised:
6. Innovatsioonifondi grant "Kaasaegse elektroonika, arvutustehnika ja informatsioonitehnika vahendite disaini käivitamine Eestis" (1994-96)
7. Euroopa Ühenduse projektid:
8. PECO JEP 7668 "East European Microelectronics Cooperation Network of Support and Competence Centres - EEMCN" (1994-96)
9. COPERNICUS JEP 9624 "Functional Test Generation and Diagnosis - FUTEG" (1994-97)
10. INCO-COPERNICUS JEP 9601/70 "Promotion of System Design Training and Information Centers in CCE/NIS - SYTIC" (1996-1998)
11. ESPRIT III BRA-6575 "Advanced Test Generation and Testable Design Methodology for Sequential Circuits" (1994-96)
12. ESPRIT Action EUROPRACTICE (PRomoting Access to Components, subsystems and microsystems Technologies for Industrial Competitiveness in Europe) (1995 -)
13. Bilateraalsed rahvusvahelised projektid:
14. EST-008-96 "Automated Test Generation for FPGA based Designs" (1996-1999). Partner: Fraunhofer Gesellschaft, Institute of Integrated Circuits, Dresden (Saksamaa).
15. "Generic VHDL Descriptions for Synthesizing Embedded Test Processors" (1996). Partner: Jonköping University (Rootsi).
16. "Digital Encryption Standard Macroblock" (1996). Partner: Fincitec OY Finland (Soome)
17. Projektid ettevõtetega:
18. Lepinguline töö nr. 6412 "Krüptokiibi prototüübi tehnoloogilise faili projekteerimine" (1996). Partner: Küberneetika instituut.
19. Lepinguline töö "Krüptokiibi prototüübi testimine ja dokumentatsiooni väljatöötamine" (1996-1997). Partner: Küberneetika instituut. - sõlmimisel

2.2. Teemade täitmine

2.2.1. LIF 4061 "Hierarhiliste digitaalsüsteemide testide süntees"

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: fundamentaalne
Teema algus: 1994
Teema lõpp: 1996
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: Doktorandid: J. Raik, G.Jervan, H. Krupnova, M. Brik
Potentsiaalsed välispartnerid:
Syntesia (Stockholm, Rootsi)
Grenoble’i Rahvuslik Polütehniline Instituut (Grenoble, Prantsusmaa)
Torino Polütehniline Instituut (Torino, Itaalia)
Teema eesmärk: Meetodite ja algoritmide välja töötamine hierarhiliste digitaal-süsteemide testide sünteesiks.
Põhitulemused: On loodud meetodid ja algoritmid testide sünteesiks funktsionaalsel tasemel, toetudes loogika-skeemide tasemel välja töötatud üldistatud lähenemisviisile.
Arenguperspektiivid: Projekti täitmise käigus loodud algoritmide baasil on kavas projekteerida vastav tarkvara testprogrammide hierarhilise sünteesi automatiseerimiseks. Töö teostamiseks on saadud ka vastav välisgrant europrogrammi ESPRIT raames.
Hinnang: Projekti täitmine kulgeb plaanipäraselt. Töö aktuaalsuse ja perspektiivsuse kinnituseks on saadud välisgrant ESPRIT III BRA-6575.

Referaat võõrkeeles:

The goal of the project is to develop methods and algorithms for generating test patterns for hierarchically represented digital systems.

2.2.2. CE 4062 "Elektroonikasüsteemide disaini õppeprogrammide väljatöötamine ja moderniseerimine"

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: fundamentaalne/arenduslik
Teema algus: 1994
Teema lõpp: 1996
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: õppejõud: T. Evartson, J. Raik, P. Paomets
magistrandid: E. Ivask, J. Põldre, M. Mandre, H. Tellas
Välispartnerid: Darmstadti Tehnikaülikool (Darmstadt, Saksamaa)
Grenoble’i Rahvuslik Polütehniline Instituut (Grenoble, Prantsusmaa)
Euroopa Liidu Assotsiatsioon EUROPRACTICE
Helsinki Tehnikaülikool (Helsinki, Soome)
Teema eesmärk: Uute õppekursuste ja laboratoorsete tööde kompleksi väljatöötamine elektroonikasüsteemide disaini ja diagnostika valdkonnas
Põhitulemused (uudsus): On loodud rida peatükke uutest loengukursustest "Digitaalsüsteemide diagnostika" ja "Programmeeritavate loogikaskeemide disain" ning täiendatud kahe uue laboratoorsete tööga laboritsüklit aines "Digitaalsüsteemide diagnostika", toetudes arvutitehnika- ja diagnostika õppetooli juures väljatöötatud diagnostika tarkvarale Turbo-Tester.
Arenguperspektiivid: Tänu mitmetele rahvusvahelistele grantidele TEMPUS JEP 4772, PECO JEP 7668, COPERNICUS JEP 9624, ESPRIT III BRA-6575, Eesti Teadusfondi, Innovatsioonifondi ja Informaatikafondi grantidele, aga samuti Euroopa Assotsiatsiooni EUROPRACTICE liikmeks olekule on osutunud võimalikuks rajada riistvaraline ja tarkvaraline baas elektroonikaõpetuse kaasajastamiseks ning väga kallite professionaalsete töövahendite kasutusele võtuks õppetöös. Loodud infrastruktuur kujutab endast töökeskkonda, mis on samaväärne euroopa ülikoolides ja firmades kasutatavatele keskkondadele. See loob head perspektiivid "kriitilise massi" digitaalelektroonika disainerite koolitamiseks lähiaastatel.
Hinnang: Ainetes "Digitaalsüsteemide diagnostika" ja "Disain ja Test" rakendatakse Euroopas levinud õpetamismeetodit "learning by doing", mis antud juhul tähendab ühest küljest õppetöö ja teadusuuringute ühitamist aga teisest küljest ka suuremaid kulutusi õpetöö läbiviimisel (iseseisva töö juhendfamisel).

Referaat võõrkeeles:

The goal of the project is to develop new curricula and training courses on the domain of electronics design.

2.2.3. G-1850, ETF grant: "Digitaalsüsteemide diagnostilise analüüsi hierarhiliste meetodite uurimine ja väljatöötamine" (1996-99)

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: fundamentaalne
Teema algus: 1996
Teema lõpp: 1999
Rahaline maht: 150 tuh. kr.
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: doktorandid: H. Krupnova, M. Brik,
magistrandid: J. Raik, P. Paomets, G. Jervan
üliõpilased: A. Markus
Teema eesmärk: Projekti eesmärgiks on välja töötada ühtne teooria ja selle baasil uued efektiivsemad hierarhilised meetodid keerukate digitaalsüsteemide analüüsiks.
Põhitulemused: üldistatud rikete mudel digitaalskeemide rikete simuleerimiseks alternatiivsetel graafidel.
Arenguperspektiivid: Digitaalsüsteemide diagnostika valdkonda toodud uus diagnostika- mudeli kontseptsioon pakub uusi veel lõpuni uurimata võimalusi ning üldistusi nii horisontaalses kui ka vertikaalses mõttes (nii ülesannete klassi laiendamise mõttes kui ka ülesannete lahendamise mõttes hierarhia eri tasanditel).
Hinnang: Projekti raames edasiarendatud tarkvara Turbo-Tester on kasutusel Rootsis (Jonköpingi ülikoolis ja firmas DIGSIM DATA AB Linköpingis), Soomes (Helsinki Tehnikaülikool), teda on kasutatud Michigani Ülikooli tudengite õpetamisel USAs ja plaanitakse juurutada õppetöösse Bratislava Tehnikaülikoolis ja Sofia Tehnikaülikoolis. Tarkvara kohendamise eesmärgil laiemaks kasutuseks Euroopa ülikoolides on käivitatud uus europrojekt SYTIC programmi INCO-COPERNICUS raames.

Referaat võõrkeeles:

The main goal of the project is to investigate and develop new hierarchical methods for diagnostic analysis of complex digital systems.

2.2.4. G-21204, ETF grant: "Digitaalelektroonika nüüdisaegse projekteerimise ja teadusuuringute eksperimentaalkeskkond" (1996-98)

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: fundamentaalne
Teema algus: 1996
Teema lõpp: 1998
Rahaline maht: 119,25 tuh. kr.
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: õppejõud: T. Evartson
doktorandid: H. Krupnova
magistrandid: J.Põldre, H. Tellas, P. Paomets, E. Ivask
üliõpilased: M.Mandre
Teema eesmärk: Projekti eesmärgiks on luua arvutitehnika instituudi juurde professionaalsete disainipakettide SYNOPSYS, CADENCE, XACT jt. Töökeskkond süsteemide juhtimise metaprogrammide (skriptide), tööriistade, liideste, konverterite ja mudelteekide näol, mis võimaldaks elektroonikainseneridel ja arvutiteadlastel katsetada uusi ideesid ning arhitektuurilisi innovatiivseid lahendusi süvenemata liigsetesse tehnilistesse detailidesse. Keskkonna katsetamiseks ja hindamiseks on kavas läbi viia projekteerimistööd krüptograafia ja närvivõrkude valdkonnast ning luua kaasaegsed digitaalelektroonika õppeprogrammid inseneridele ja üliõpilastele.
Põhitulemused: Disainikeskkonna kasutamise hõlbustamiseks on välja töötatud kompleks metaprogramme laboratoorsete tööde tsükkel aines "Digitaalseadmete diagnostika". On loodud projekteerimismeetodite kompleks krüptograafia valdkonnas. Uues keskkonnas on lõpule viidud ka projekteerimistöö krüptoprotsessori kallal, mille tehnoloogiline fail on saadetud L.-Euroopasse integraalskeemi valmistamiseks. Protsessor on esimene ülisuur integraalskeem (203 tuhat transistori), mis on projekteeritud Eestis. Antud projekti raames saadud tulemused on publitseeritud 9 artiklis ja kantud ette 10 konverentsil ja seminaril.

Referaat võõrkeeles:

The main goal of the project is to develop an experimental environment on the basis of professional CAD systems CADENCE, SYNOPSYS, XACT a.o. and on the basis of experience of using them. The environment will be made up of scripts written in control directives of the appropriate CAD system, model libraries, converters and interface programs. The environment enables the electronics engineers and computer scientists to experiment with new ideas and architectures without having to worry about the unneccessary deep technical details. Testing of the environment is planne to be carried out through projects involving cryptography and neural networks. New courses for engineers and students are being developed on this environment.

2.2.5. Innovatsioonifondi grant "Kaasaegse elektroonika, arvutustehnika ja informatsioonitehnika vahendite disaini käivitamine Eestis"

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: rakenduslik/fundamentaalne/arenduslik
Teema algus: 1994
Teema lõpp: 1996
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: magistrandid: J. Põldre, E. Ivask, H.Tellas
üliõpilased: M. Mandre, J. Raik, P. Paomets
Välispartner: Euroopa Liidu Assotsiatsioon EUROPRACTICE
Teema eesmärk: Elektroonika-alaste õppekursuste moderniseerimine uute kaasaegsete õppeprogrammide rakendamiseks ning tehnoloogilise ja insenerihariduse baasinfrastruktuuri loomine.
Põhitulemused: On välja töötatud või moderniseeritud neli uut õppekursust, on loodud ja sisustatud kaasaegse tehnikaga (10 SUN/PC töökohta, SUN 20/502 server ja SUN IPX tööjaam) ning tarkvaraga (SYNOPSYS, CADENCE, SOLO-1400, HILO, XILINX, ALTERA, ASYL+, Turbo-Tester) õppeklass.
Arenguperspektiivid: Käesolevaks ajaks on hangitud infrastruktuuri moodustavaid vahendeid. Baasinfrastruktuuri arendusprojekti jätkamiseks on planeeritud jätkuv töökohtade moderniseerimine (upgrade) SPARC tehnoloogia tasemele. On kavas edasi arendada aparatuurset baasi ja suurendada tarkvaralisi võimalusi. Jätkatakse arendustööd õppekavade ja -kursuste osas.

Referaat võõrkeeles:

The goal of the project is development of the infrastructure of the Design Center at the Computer Engineering Department to give the possibility of access to proffessional electronics design software of western standard when teaching and training university students as well engineers from the industry and SME-s.

2.2.6. PECO JEP 7668 "East European Microelectronics Cooperation Network of Support and Competence Centres (EEMCN)"
"Ida-Euroopa Mikroelektroonika Kompetentsuskeskuste Koostöövõrk"

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: fundamentaalne/rakenduslik/arenduslik
Teema algus: 1994
Teema lõpp: 1996
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: magistrandid: E. Ivask, J. Põldre, J. Raik, P. Paomets
üliõpilased: M. Mandre
Välispartnerid: Fraunhofer Gesellschaft Institute of ICs (Dresden, Saksamaa)
Grenoble’i Rahvuslik Polütehniline Instituut (Grenoble, Prantsusmaa)
Microelectronics IME Ltd. (Sofia, Bulgaaria)
Slovak Technical University (Bratislava, Slovaki Vabariik)
Institute of Computer Sciences (Bratislava, Slovaki Vabariik)
Czech Technical University (Praha, Tš ehhi Vabariik)
Technical University of Budapest (Budapest, Ungari)
Institute of Electron Technology (Varssavi, Poola)
Warsaw University of Tewchnology (Varssavi, Poola)
Riia Elektroonika- ja Arvutustehnika Instituut (Riia. Läti)
Kaunase Tehnoloogia Ülikool (Kaunas, Leedu)
Teema eesmärk: Projekti eesmärgiks on spetsialiseeritud mikroelektroonika kompetentsuskeskuste võrgu välja arendamine ja infrastruktuuri ettevalmistamine ühisprojektide läbiviimiseks.
Põhitulemused: Elektroonika kompetentsuskeskuse loomine TTÜs ja rea rahvusvaheliste workshop’ide korraldamine Tallinnas, Bratislavas, Budapestis, Viinis ja Dresdenis aastatel 1994-96. Projektis G1850 läbi viidud uurimistöö tulemusi on kasutatud partnerite ühisuuringutes ja võetud aluseks uue ühisprojekti 1997. a. ettepaneku väljatöötamisel (programmi INCO-COPERNICUS raames).
Arenguperspektiivid: Uue ühisprojekti 1997. a. ettepaneku väljatöötamine (programmi INCO-COPERNICUS raames).
Hinnang: Projekt on kulgenud intensiivselt ja teguderohkelt. Eriti positiivsena tuleb märkida pidevat infovahetust aktuaalsetest sündmustest ja uutest võimalustest elektroonika disaini valdkonnas.

Referaat võõrkeeles:

The goal of the project is to build up a required infrastructure for the SCCs of the Network for carrying through the following activities: demonstrating advanced microelectronic applications, transferring new technologies into the national SMIs, qualifying engineers and researchers of the SMIs by teaching and training, and running joint research projects. The project will favour crossfertilization of ideas, methodologies and theories, exchange of experiences and results, and coordination of research tasks between partners.

2.2.7. COPERNICUS JEP 9624 "Functional Test Generation and Diagnosis (FUTEG)"

"Funktsionaalsete testide genereerimine ja diagnostika"

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: fundamentaalne
Teema algus: 1994
Teema lõpp: 1997
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: doktorandid: H. Krupnova, M. Brik, J. Dushina
magistrandid: G. Jervan, J. Raik, P. Paomets,
üliõpilased: A. Markus
Välispartnerid: Fraunhofer Gesellschaft Institute of ICs (Dresden, Saksamaa)
Grenoble’i Rahvuslik Polütehniline Instituut (Grenoble, Prantsusmaa)
Institute of Computer Sciences (Bratislava, Slovaki Vabariik)
Technical University of Budapest (Budapest, Ungari)
Kaunase Tehnoloogia Ülikool (Kaunas, Leedu)
Eesti TA Küberneetika Instituut (EKTA)
Teema eesmärk: Projekti eesmärgiks on läbi viia ühisuuringuid digitaalsüsteemide diagnostika uute meetodite ja tarkvara väljatöötamiseks. TTÜ ülesandeks on luua algoritmid ja programmid diagnostikamudelite sünteesi ja kõrgtaseme funktsionaalsete testide genereerimiseks.
Põhitulemused: On loodud algoritmid ja tarkvara digitaalsüsteemide diagnostikamudelite sünteesiks kõrgtaseme spetsifikatsioonidest, lähtudes rahvusvaheliseks standardiks kujunenud VHDL projekteerimiskeelest.
Arenguperspektiivid: Lähtumine rahvusvahelisest standardist VHDL on loonud võimaluse integreerida TTÜ-s saadud tulemusi diagnostika valdkonnast üldlevinud disaini süsteemidega (näiteks, SYNT, SYNOPSYS jt.). Seega on loodud baas vastavasisulisteks uuringuteks tulevikus.
Hinnang: Töö toimub graafikus, kahel ülevaate seminaril said projekti tulemused oponentidelt hea hinnangu. Projekti ajalisest mahust (36 kuud) on ära kasutatud 90%.

Referaat võõrkeeles:

The goal of the project is to carry out a joint research on development of new methods and software for diagnosis of digital systems. The task of the TTU is to create algorithms and programs for automated diagnostic model synthesis and functional test pattern generation.

2.2.8. INCO-COPERNICUS JEP 9601/70 "Promotion of System Design Training and Information Centers in CCE/NIS - SYTIC" (1996-1998)

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: fundamentaalne/rakenduslik/arenduslik
Teema algus: 1996
Teema lõpp: 1998
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: õppejõud: T. Evartson
doktorandid: H. Krupnova, M. Brik
magistrandid: E. Ivask, J. Põldre, J. Raik, P. Paomets
üliõpilased: M. Mandre
Välispartnerid: Rutherford Appleton Laboratory (UK)
Slovak Technical University (Bratislava, Slovaki Vabariik)
Warsaw Univ. of Technology (Varssavi, Poola)
GMD (St. Augustin, Saksamaa)
Institute of Operating Systems (Moscow, Russia)
Vladimir State Technical University (Russia)
Technical University Lodz (Poola)
Technical University Sofia (Bulgaaria)
Teema eesmärk: Digitaalsüsteemide disaini ja diagnostika alaste õppeprogrammide moderniseerimine ning uute struktuuriüksuste loomine ja väljaarendamine disaini ja diagnostika õpetamise kaasajastamiseks ning efektiivsuse tõstmiseks.
Arenguperspektiivid: Projekt on lepingu sõlmimise staadiumis. On kavas edasi arendada TTÜs loodud digitaalelektroonika disaini infrastruktuuri, täiendades ja moderniseerides aparatuurset baasi ja suurendades tarkvaralisi võimalusi. Jätkatakse arendustööd õppekavade ja -kursuste osas.

Referaat võõrkeeles:

The goals of the project are to update the curricula in the field of digital electronics and diagnostics at the Technical University of Tallinn, to promote the use of Turbo-Tester developed at the TTU in different European universities, and to create a new Design Centre based on the professional CAD hardware and software.

2.2.9. ESPRIT III BRA-6575 "Advanced Test Generation and Testable Design Methodology for Sequential Circuits"

"Mäluga skeemide testide genereerimise ja testitavuse sünteesi metodoloogia"

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: fundamentaalne
Teema algus: 1994
Teema lõpp: 1996
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: doktorandid: H. Krupnova, M. Brik, J. Dushina
magistrandid: E. Ivask, J. Raik, P. Paomets, G. Jervan
üliõpilased: A. Markus
Välispartnerid: GMD (St. Augustin, Saksamaa)
Technische Universität Duisburg (Saksamaa)
Politechnico di Torino (Itaalia)
University of Montpellier (Prantsusmaa)
University of Twente (Holland)
Institute of Computer Sciences (Bratislava, Slovaki Vabariik)
Teema eesmärk: Uurida võimalusi hierarhilise testide generaatori loomiseks digitaal- süsteemidele, toetudes TTÜ-s välja arendatud alternatiivsete graafide kontseptsioonile. Ehitada katseline generaator ja läbi viia eksperimentaalsed uuringud.
Põhitulemused: On loodud kõrgtaseme ja madala taseme diagnostikamudelid, vastavate tasemete testide genereerimise meetodid ja ideoloogia, kuidas neid teste integreerida. TTÜ-s loodud meetodite uudsus seisneb universaalse diagnostikamudeli loomises nii kõrgtasemele (funktsionaalsele) kui ka madalale (loogika) tasemele. Universaalne mudel võimaldab püstitada ja lahendada mitmeid diagnostikaprobleeme, mida seni nende keerukuse tõttu pole üritatudki lahendada.
Arenguperspektiivid: Seoses digitaalsüsteemide keerukuse pideva kasvuga ja süsteemide usaldatavusele järjest suuremate nõuete esitamisega on hierarhiliste testide sünteesi meetodite edasi arendamine väga aktuaalne ning perspektiivne uurimistemaatika.

Referaat võõrkeeles:

The goal of the project is to carry out basic investigations and to develop a constraints-based hierarchical automatic test pattern generator for digital systems.

2.2.10. ESPRIT Action EUROPRACTICE

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: rakenduslik
Teema algus: 1995
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: insenerid: J. Põldre
üliõpilased: M. Mandre
Teema eesmärk: Professionaalse disaini tarkvara evitamine Eestis
Põhitulemused (senised): Tarkvarasüsteemide SYNOPSYS, CADENCE, SOLO, XILINX hankimine ja installeerimine Elektroonika kompetentsuskeskuses.
Arenguperspektiivid: Nimetatud süsteemide litsentside arvu suurendamine ja juurutamine õppeprotsessis, uute süsteemide hankimine väga soodsatel tingimustel; õppetöös disainitud integraalskeemide valmistamine Euroopas väga soodsatel tingimustel.
Hinnang: on loodud võimalus TTÜ-s kasutada õppetöös kaasaegset professionaalset disaini tarkvara, mille väärtust hetkel võib hinnata suuremaks kui 15-20 miljonit krooni (seejuures pole selle tarkvara hankimisel kasutatud Eesti riigi ja Tehnikaülikooli riigieelarvelisi rahalisi vahendeid).

Referaat võõrkeeles:

The EUROPRACTICE membership makes it possible for Technical University to purchase the professional CAD software at low prices, gives estonian students and engineers access to the western microelectronics technology and gives the possibility to start in Estonia VLSI design activity with the same tools and in the same environments as it is taking place in the western Europe, creating in such a way real basis for cooperation with the western countries in the form of subcontracts or joint projects.

2.2.11. Bilateral Estonian-German project EST-008-96 "Automated Test Generation for FPGA based Designs" (1996-1999).

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: alusteadused
Teema algus: 1996-99
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: magistrandid: J.Raik, P. Paomets, G.Jervan
üliõpilased: A. Markus
Välispartner: Fraunhofer Gesellschaft, Institute of Integrated Circuits, Dresden (Saksamaa).
Teema eesmärk: Uue efektiivse testide generaatori loomine programmeeritavate digitaalskeemide testimiseks eesmärgil suurendada disainilaborite funktsionaalset haaret Dresdenis ja Tallinnas.

Referaat võõrkeeles:

Development of a new efficient automated test pattern generation system for testing digital systems with the goal to enhance the functional features of CAD environment of labs in Dreden and Tallinn.

2.2.12. Bilateral Estonian-Swedish project "Generic VHDL Descriptions for Synthesizing Embedded Test Processors" (1996-1998).

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: alusteadused
Teema algus: 1996-98
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: magistrandid: J.Raik, J.Põldre
Välispartner: Partner: Jonköping University (Rootsi).
Teema eesmärk: Projekti eesmärgiks on projekteerida üldistatud süsnteseeritavad VHDL mudelid sardtestrite projekteerimiseks digitaalelektroonika disainides. Testri arhitektuur peab vastama IEEE standardile 1149.1.
Põhitulemused: Projektiülesanne on täidetud. Demonstratsioonvariandis on ette nähtud testide eelgenereerimine ja salvestamine sardtestri sisemälus.
Title: Development of Generic Synthesizable VHDL Descriptions of Embedded Test Processors (ETP)

Referaat võõrkeeles:

The goal of the project is to develop generic synthesizable VHDL descriptions for including controlled Built-In Self-Test (BIST) structures to digital designs. The approach is referred to as ETP. The ETP architecture corresponds to the IEEE Boundary-Scan standard 1149.1. In current implementation, the application of test patterns from an internal memory will be provided.

2.2.13. Bilateral Estonian-Finnish project "Digital Encryption Standard Macroblock" (1996)

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: alusteadused
Teema algus: 1996
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: magistrandid: J.Raik, J.Põldre
Välispartner: Fincitec OY Finland (Soome)
Teema eesmärk: Digitaalse krüptoploki süntees 8-bitise sisend-väljundi jaoks. Plokk on tellitud Euroopa kiirteede maksustamise süsteemis kasutatava kiibi ühe koostisosana. Soovitud formaadiks on seadme sünteesitav VHDL mudel.
Põhitulemused: Projekt on täidetud ja tulemus tellijale üle antud.

Referaat võõrkeeles: The goal of the project was to develop a device with 8 bit IO implementing Digital Encryption Standard. The required delivery format for customer was RTL level synthesizable VHDL code. The device would be implemented in road toll systems for highways in Europe.

2.2.14. Lepinguline töö nr. 6412 "Krüptokiibi prototüübi tehnoloogilise faili projekteerimine" (1996)

Teadussuund: 2.9
Suunitlus: alusteadused
Teema algus: 1996
Vastutav täitja: prof. R. Ubar
Täitjad: magistrandid: J.Põldre
Partner: Küberneetika instituut.
Teema eesmärk: Teostada krüptokiibi loogiline disain ja viia see ES2 (European Silicon Structures) 1,0 mikron tehnoloogiasse projekteerimissüsteemi CADENCE vahenditega. Kontrollida disaini funktsionaalne vastavus ning teha ettevalmistused prototüübi tootmiseks.
Põhitulemused: Esimene Eestis projekteeritud ülisuur integraalskeem (ECPD 1,0 micron CMOS tehnoloogia, 107 mm², 202 000 transistori). Protsessori tehnoloogiline fail on saadetud assotsiatsiooni EUROPRACTICE vahendusel Lääne-Euroopa tehasesse ES2 mikroskeemi prototüüpseeria valmistamiseks.

Referaat võõrkeeles: As the result of the project, the first Estonian VLSI was developed: ECPD 1,0 micron CMOS technology, 107 mm², 202 000 transistors. In the present time, the prototype of the chip is being manufactured in the silicon foundary ES2 through EUROPRACTICE.

2.2.15. Lepinguline töö "Krüptokiibi prototüübi testimine ja dokumentatsiooni väljatöötamine" (1996-1997)

Partner: Küberneetika instituut. Leping on sõlmimisel. Leping kujutab endast projekti 2.2.14 vahetut jätku.

2.3. Teadustulemuste publitseerimine

1. Test Synthesis with Alternative Graphs (R.Ubar). IEEE Design and Test of Computers. Spring, 1996, pp.48-59. (AA)
2. Hierarchical Test Synthesis for Digital Systems Using Alternative Graph Model (R. Ubar). In "Quantitative Aspects of Designing and Validating Dependable Computing Systems". Dagstuhl-Seminar-Report 132, ISSN 0940-1121. Schloss Dagstuhl, 1995. (AA)
3. Education Environment for Electronics and Microsystems (M.Ajaots, M.Min, T.Rang, R.Ubar). First European Workshop on Microelectronics Education. Proceedings. Villard de Lans, France, February 5-6, 1996. (AA)
4. Low-Cost CAD Software for Teaching Digital Test (R.Ubar, P.Paomets, J.Raik). First European Workshop on Microelectronics Education. Proceedings. Villard de Lans, France, February 5-6, 1996. (AA)
5. Teaching Test and Design for Testability with TURBO-TESTER Software (G.Jervan, A.Markus, P.Paomets, J.Raik, R.Ubar). Proc. of the 3rd Workshop on Mixed Design of Integrated Circuits and Systems, Lodz, May 1996, pp. 589-594. (AA)
6. Combining Symbolic Techniques with Topological Approach in Test Generation (R.Ubar). Proc. of the 3rd Workshop on Mixed Design of Integrated Circuits and Systems, Lodz, May 1996, pp. 377-382. (AA)
7. Elektroonika kui Eesti innovatsioonisüsteemi infrastruktuur. (M.Min, T.Rang, R.Ubar). Eesti Teadlaste Kongress. Ettekanded, kokkuvõtted. Tallinn, August 11-15, 1996, lk. 265. (AC)
8. Multi-Level Test Generation and Fault Diagnosis for Finite State Machines (R.Ubar, M.Brik). Lecture Notes in Computer Science No 1150. Dependable Computing - EDCC-2. Springer-Verlag, 1996, pp.264-281. (AA)
9. Education Environment for Electronics and Microsystems (M.Ajaots, M.Min, T.Rang, R.Ubar). Microelectronics Education. World Scientific Publishing Co. Pte. Ltd. 1996, p.145-148. (AA)
10. Low-Cost CAD System for Teaching Digital Test (R.Ubar, P.Paomets, J.Raik). Microelectronics Education. World Scientific Publishing Co. Pte. Ltd. 1996, p.185-188. (AA)
11. Fault Model and Test Synthesis for RISC Processors (R.Ubar, A.Markus, G.Jervan, J.Raik). Baltic Electronics Conference. Proceedings. Tallinn, October 7-11, 1996, pp. 229-232. (AA)
12. Test Generation for Finite State Machines (R.Ubar, M.Brik). Baltic Electronics Conference. Proceedings. Tallinn, October 7-11, 1996, pp. 233-236. (AA)
13. A Constraint-Driven Gate Level Test Generation (J.Raik, R.Ubar, G.Jervan, H.Krupnova) Baltic Electronics Conference. Proceedings. Tallinn, October 7-11, 1996, pp. 237-240. (AA)
14. Test Synthesis from Register-Transfer Level Descriptions. (J.Raik, P.Paomets). Baltic Electronics Conference. Proceedings. Tallinn, October 7-11, 1996, pp. 311-314. (AA)
15. Automatic Circuit Partitioning for FPGAs (H. Krupnova et. al.). Baltic Electronics Conference. Proceedings. Tallinn, October 7-11, 1996, pp. 389-392. (AA)
16. ASIC Prototyping with Area Oriented Mapping for ALTERA/FLEX Devices (H. Krupnova et. al.). Synthesis and System Integration of Mixed Technologies - SASMI’95. Proceedings. Nara, Japan, August 25-26, 1995. (AA)
17. ASIC Prototyping for ALTERA Devices on ICUBE Programmable Interconnect (H. Krupnova et. al.). European Design and Test Conference - ED&TC’96. Proceedings. Paris, March 11-14, 1996, pp.223-227. (AA)
18. ASIC Prototyping for Reprogrammable Implementations of Large ASICs. (H. Krupnova et. al.). ACM/SIGDA 4th Int. Symposium on FPGAs. Proceedings. Monterey, USA. February 11-13, 1996. (AA)
19. Correct Reuse of Complex Design Units During High Level Synthesis: Verification Issues (J. Dushina et al.). IEEE International High Level Design Validation and Test Workshop. Proceedings. Oakland, California, USA. November 15-16, 1996. (AA)

 

Vastuvõetud avaldamiseks:

20. A New Approach to Build a Low-Level Malicious Fault List Starting from High-Level Description and Alternative Graphs (A.Benso, P.Prinetto, M.Rebaudengo, M.Sonza Reorda, R.Ubar). Proc. of European Design and Test Conference, Paris, March 17-20, 1997.
21. CAD Software for Digital Test and Diagnostics (G.Jervan, A.Markus, P.Paomets, J.Raik, R.Ubar). Proc. of the Int. Conference on Design and Diagnostics of Electronic Circuits and Systems, DDECS’97. Prague, May 12-14, 1997.

 

Käsikirjalised teadusalased materjalid:

22. Hierarchical Test Synthesis for Finite State Machines (R.Ubar, M.Brik). UBISTA/FUTEG Workshop. Dresden, September 26-27, 1996, 12 p.
23. Kokkuvõte ETFN tehnikateaduste ekspertkomisjoni tegevusest aastatel 1993-1996. (R.Ubar). Tallinn, 1996. 7 lk.
24. Analüütiline aruanne ETFN tehnikateaduste valdkonna tulemustest 1996. aastal. (R. Ubar). Tallinn, 1996, 25 lk.
25. TEMPUS Individual Mobility Grant 1995/96. Final Report (R. Ubar). Tallinn, 1996, 32 p.
26. Cooperative Ressource and Competence Center for Development, Training and Research in VLSI Design. INCO-COPERNICUS Proposal (R. Ubar et. al.). Grenoble, 1996, 86 p.
27. East European Microelectronics Cooperation Network of Support and Competence Centres (EEMCN). PECO JEP 7668 Final Report (R. Ubar et. al.). Dresden, 1996, 40 p.
28. Constraint-Driven Gate-Level Test Generator Based on Structural AG-Model. (J. Raik, G. Jervan, R. Ubar, H. Krupnova). Technical Report COPERNICUS JEP 9624. Tallinn, 1996, 38 p.
29. Description of Benchmark Circuits (J. Raik, R. Ubar). Technical Report COPERNICUS JEP 9624. Tallinn, 1996, 25 p.
30. Promotion of System Design Training and Information Centers in CCE/NIS. INCO-COPERNICUS Proposal (R. Ubar, K.Vainomaa et. al.). Bonn, 1996, 40 p.
31. Investigation, Design and Implementation of a Low-Cost, PC-Based Application Specific Integrated Circuit (ASIC) Tester. INCO-COPERNICUS Proposal (R. Ubar. et. al.). Glasgow, 1996, 35 p.
32. High-Level Test Path Activation (H.Krupnova, R.Ubar, J.Raik, G. Jervan). Technical Report COPERNICUS JEP 9624. Tallinn, 1996, 42 p.
33. Command Reference Manual (G.Jervan, J.Raik). Instructions for Laboratory Course. Tallinn, 1996, 17p.
34. Test and Diagnostics Software for Digital Integrated Circuits (J.Raik, P.Paomets, G.Jervan, A.Markus). Baltic Electronics Student Workshop, Riga, 1996, 8 p.

 

Teadusteemalised publikatsioonid ajakirjanduses:

35. Elektroonika kompetentsuskeskusest Tallinna Tehnikaülikooli juures (R.Ubar). AA Nr.1, 1996, lk. 2-4.
36. Elektroonika kompetentsuskeskus avas uksed kasutajatele Tallinna Tehnikaülikoolis. "Tallinna Ülikoolid", Nr. 3, 1. veebr. 1996, lk. 2-3.
37. Elektroonika kompetentsuskeskus Tallinna Tehnikaülikoolis. "Sõnumileht", 13. veebr. 1996.
38. Tehnikateaduste tee Eestis (R. Ubar). Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat - 1994. Tallinn, 1995, lk.127-140. (Ilmus 1996)
39. Eesti Teadusfond vastutab grantide eest (R. Ubar). Päevaleht Nr.273, 25. nov. 1996.
40. Kas TTÜs võiks olla mitu arvutuskeskust? Tehnikaülikool, Nr. 21, 18. dets. 1996..
41. Teadusfondi Nõukogu teiselt esimehelt (1993-96). Kogumikus "Eesti Teadusfond 1990 - 1996". Tallinn. 1996.
42. Tehnikateaduste ekspertkomisjon. Kogumikus "Eesti Teadusfond 1990-1996", lk. 38-44. Tallinn, 1996.

Märkus: Publikatsioonides on osalenud autoritena ka elektroonika kompetentsuskeskuse, elektroonika instituudi ja aparaadiehituse instituudi juurde kuuluvad töötajad, iseloomustades õppetooli teadustöö interdistsiplinaarset iseloomu.

2.4. Väitekirjade kaitsmine

Väitekirja autor: Julia Dushina
Teema: Digitaalsüsteemide formaalne verifitseerimine
Kaitsmise aeg ja koht: Jaanuar, 1996, Grenoble’i Fourier Ülikool
Juhendajad: Prof. Dominique Borrione, prof. Raimund Ubar (alus: kahe ülikooli vaheline ametlik koostööleping kaasjuhendamise kohta)
Kraad: magister ("Diplome d’Etudes Approfondies")

2.5. Magistrantide, doktorantide juhendamine

Juhendaja: prof. R.Ubar
Juhendatavate magistrantide arv: 5 (J. Põldre, J. Raik, P. Paomets, E. Ivask, H.Tellas)
Juhendatavate doktorantide arv: 3 (M. Brik, J. Dushina, H. Krupnova)

2.6. Osalemine rahvusvahelistes programmides ja projektides:

Euroopa Ühenduse projektid:

1. PECO JEP 7668 "East European Microelectronics Cooperation Network of Support and Competence Centres - EEMCN" (1994-96)
2. COPERNICUS JEP 9624 "Functional Test Generation and Diagnosis - FUTEG" (1994-97)
3. INCO-COPERNICUS JEP 9601/70 "Promotion of System Design Training and Information Centers in CCE/NIS - SYTIC" (1996-1998)
4. ESPRIT III BRA-6575 "Advanced Test Generation and Testable Design Methodology for Sequential Circuits" (1994-96)
5. ESPRIT Action EUROPRACTICE (PRomoting Access to Components, subsystems and microsystems Technologies for Industrial Competitiveness in Europe) (1995 -)

Bilateraalsed rahvusvahelised projektid:

6. EST-008-96 "Automated Test Generation for FPGA based Designs" (1996-1999). Partner: Fraunhofer Gesellschaft, Institute of Integrated Circuits, Dresden (Saksamaa).
7. "Generic VHDL Descriptions for Synthesizing Embedded Test Processors" (1996). Partner: Jonköping University (Rootsi).
8. "Digital Encryption Standard Macroblock" (1996). Partner: Fincitec OY Finland (Soome)

Muud andmed vt. p. 2.2.

2.7. Rahvusvahelised konverentsid, seminarid ja näitused

Esinemine rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel:

1. Education Environment for Electronics and Microsystems (M.Ajaots, M.Min, T.Rang, R.Ubar). First European Workshop on Microelectronics Education. Villard de Lans, France, February 5-6, 1996.
2. Low-Cost CAD Software for Teaching Digital Test (R.Ubar, P.Paomets, J.Raik). First European Workshop on Microelectronics Education. Villard de Lans, France, February 5-6, 1996.
3. Alternative Graphs and Test Design for Digital Systems (R.Ubar). Seminar at the Virginia Polytechnic Institute and State University, Blacksburg, Virginia, USA, April 12, 1996.
4. Alternative Graphs and Test Design for Digital Circuits (R. Ubar). Seminar at the Michigan State University, East Lansing, Michigan, USA, April 23, 1996.
5. Electronics Competence Centre at the Technical University of Tallinn (R. Ubar). Workshop, "The Day of Electronics", Technical University of Tallinn, May 17, 1996.
6. Teaching Test and Design for Testability with TURBO-TESTER Software (G.Jervan, A.Markus, P.Paomets, J.Raik, R.Ubar). 3rd Workshop on Mixed Design of Integrated Circuits and Systems, Lodz, Poland, June 1, 1996.
7. Combining Symbolic Techniques with Topological Approach in Test Generation (R. Ubar). 3rd Workshop on Mixed Design of Integrated Circuits and Systems, Lodz, Poland, June 1, 1996.
8. Alternative Graphs and Test Design for Digital Systems (R.Ubar). Seminar, Technical University of Torino, Italy, July 11, 1996.
9. Alternative Graphs and Test Design for Digital Systems (R.Ubar). Seminar, University of Pisa, Italy, July 18, 1996.
10. Multi-Level Test Generation and Fault Diagnosis for Finite State Machines (R.Ubar, M.Brik). European Dependable Computing Conference - EDCC-2. Taormina, October 2-4, 1996.
11. Fault Model and Test Synthesis for RISC Processors (R.Ubar, A.Markus, G.Jervan, J.Raik). Baltic Electronics Conference. Tallinn, October 7-11, 1996.
12. Test Generation for Finite State Machines (R.Ubar, M.Brik). Baltic Electronics Conference. Tallinn, October 7-11, 1996.
13. A Constraint-Driven Gate Level Test Generation (J.Raik, R.Ubar, G.Jervan, H.Krupnova) Baltic Electronics Conference. Tallinn, October 7-11, 1996.
14. Electronics Competence Centre and Research in Digital Test at the Technical University of Tallinn (R.Ubar). International NORCHIP’96 Conference. Helsinki, November 4-5, 1996, pp. 134-141.
15. Automatic Circuit Partitioning for FPGAs (H. Krupnova et. al.). Baltic Electronics Conference. Tallinn, October 7-11, 1996.
16. ASIC Prototyping with Area Oriented Mapping for ALTERA/FLEX Devices (H.Krupnova et. al.). Synthesis and System Integration of Mixed Technologies - SASMI’95. Nara, Japan, August 25-26, 1995.
17. ASIC Prototyping for ALTERA Devices on ICUBE Programmable Interconnect (H.Krupnova et. al.). European Design and Test Conference - ED&TC’96. Paris, March 11-14, 1996.
18. ASIC Prototyping for Reprogrammable Implementations of Large ASICs. (H. Krupnova et. al.). ACM/SIGDA 4th Int. Symposium on FPGAs. Monterey, USA, February 11-13, 1996.
19. Test and Diagnostics Software for Digital Integrated Circuits (J.Raik, P.Paomets, G.Jervan, A.Markus). Baltic Electronics Student Workshop, Riga, November 7, 1996

Mitme autori korral on ettekandja nimi esitatud rasvase trükiga.

Rahvusvaheliste konverentside korraldamine:

a) töö programmikomitee liikmena (Prof. R.Ubar):

1. European Design and Test Conference (Paris, March 6-9, 1996).
2. International Conf. on Mixed Design of VLSI Circuits (Lodz, June, 1996).
3. The 1st European Test Workshop (Montpellier, June 11-14, 1996).
4. Eesti Teadlaste Kongress (Tallinn, August 11-15, 1996).
5. International CAD Conference in Russia (Gelengick, Sept. 16-21, 1996).
6. Baltic Electronics Conference (Tallinn, Oct. 7-11). Korralduskomitee aseesimees
7. European Dependable Computing Conference EDCC-2 (Taormina, Italy, Oct. 2-4, 1996).
8. European Design and Test Conference (Paris, March 17-20, 1997).
9. International Conf. on Design and Diagnostics of Electronic Circuits and Systems (Prague, May 12-17, 1997)
10. The 2nd European Test Workshop (Cagliari, May 28-30, 1997).
11. International Conf. on Mixed Design of VLSI Circuits (Poznan, June, 1997).
12. International Conf. on Electronics Circuits and System (Bratislava, Sept. 4-5, 1997)
13. International NORCHIP’97 Conference (Tallinn, Oct. 1997). Programmikomitee esimees

b) konverentside korraldamine Eestis:

1. Elektroonikapäev, Tallinn, Mai 17-18.
2. Eesti Teadlaste Kongress,Tallinn, August 11-15.
3. Baltic Electronics Conference, Tallinn, Oktoober 7-11.
4. International NORCHIP’97 Conference, Tallinn, Oktoober 1997.

Sektsioonide juhatamine rahvusvahelistel konverentsidel (prof. R.Ubar):

1. European Design and Test Conference (Paris, March 6-9, 1996)
2. The 1st European Test Workshop (Montpellier, June 12-14, 1996)
3. European Dependable Computing Conference EDCC-2 (Taormina, Italy, Oct. 2-4, 1996)
4. Baltic Electronics Conference (Tallinn, Oct. 7-11, 1996)
5. International NORCHIP’96 Conference (Helsinki, Nov. 4-5 1997).

Esinemised näitustel:

1. A CAD System for ASIC Test and Design (R. Ubar, J. Raik, P. Paomets, G.Jervan, A.Markus). CeBIT’96, Hannover.
2. Turbo-Tester (R. Ubar, J. Raik, P. Paomets, G.Jervan, A.Markus). Elektroonikapäeval korraldatud näitus, Tallinn, 17. mai 1996.

 

2.8. Teadusaparatuuri uuendamine

Arvutitehnika instituudi käsutuses olevad disainitarkvara litsendid eeldavad iga-aastase hooldustasu maksmist vahendusorganisatsioonile EUROPRACTICE. Käesoleval aastal toimus hoolduse kompensatsioon järgmiste tarkvara süsteemide osas:

Kokku: 1970 ECU

Kuna ülikoolilt on puudunud adekvaatne toetus nimetatud infrastruktuuri baasil toimuva õppetöö kulutustele, tuli teha valik ja loobuda osa disainitarkvara kasutamisest õppetöös. Loobuda otsustati digitaalsüsteemide simulaatortarkvarast HILO. Seda otsust ei võetud vastu kerge südamega, sest süsteemi kasutatakse Euroopa ülikoolides väga laialdaselt ja ka õppetooli teadustöös on suur osa eksperimente läbi viidud just selles keskkonnas.

2.9. Teaduskorralduslik tegevus

Organisatsiooniline tegevus ülikoolis (prof. R. Ubar):

1. TTÜ Konkursikomisjon (1992-1994 esimees, alates 1994. komisjoni liige)
2. TTÜ nôukogu arengukomisjoni liige
3. TTÜ nôukogu teaduskomisjoni liige

Organisatsiooniline tegevus väljaspool ülikooli (prof. R. Ubar) :

1. Eesti Teaduste Akadeemia tegevliige (alates 1993)
2. Eesti TA Informaatika ja Tehnikateaduste Osakonna büroo liige (alates 1994)
3. Presidendi juures asuva Akadeemilise Nõukogu liige (alates 1994)
4. Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liige (alates 1995)
5. Eesti Teaduse Sihtasutuse esimees (alates 1993)
6. Eesti Teaduse Sihtasutuse Tehnikateaduste ekspertkomisjoni esimees (alates 1993)
7. Eesti Teadlaste Liidu Volikogu liige (alates 1991)
8. Eesti Automaatikute seltsi liige (alates 1991)
9. Eesti Elektroonikaühingu liige (alates 1992)
10. Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige eksperdina tehnikateaduste alal (alates 1994)
11. Eesti Informaatikanôukogu ekspert (alates 1993)
12. Kultuurialase eesti-saksa segakomisjoni liige Kultuuri- ja haridusministeeriumi juures (alates 1994)
13. Töötamine terves reas komisjonides (6-7) TAN-i, ETFN-i ja HM juures.

Organisatsiooniline tegevus ja kuuluvus väljaspool Eestit (prof. R.Ubar):

1. International Academy of Sciences and Arts, USA (alates 1996)
2. Association for Computing Machinery (ACM), USA (alates 1997)
3. European Test Technology Technical Committee (ETTTC), liige (alates 1995)
4. IEEE Education Society (USA), liige (alates 1995)
5. IEEE Computer Society (USA), liige (alates 1995)
6. IEEE Technical Council on Software Engineering European regional group (alates 1995)
7. Saksamaa Informaatikaühing (GI), liige (alates 1995)
8. Euroopa Liidu assotsiatsioon EUROPRACTICE, liige (alates 1995)
9. USA Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) ühing, liige (alates 1994)
10. Steering Committee of the European Dependable Computing Conference (alates 1994)

 

2.10. Struktuuriüksuse poolt korraldatud konverentsid, seminarid jms.

1. Elektroonikapäev (Tallinn, Mai 17-18, 1996.) - kohalik.
2. Eesti Teadlaste Kongress (Tallinn, August 11-15, 1996) - ülemaailmne.
3. Baltic Electronics Conference (Tallinn, Oct. 7-11, 1996) - rahvusvaheline.
4. Töötamine 12 rahvusvahelise konverentsi programmikomitees (79 retsensiooni)
5. Töö rahvusvahelise konverentsi NORCHIP’97 programmikomitee esimehena

 

2.11. Teadus- ja arendustööga seotud muu tegevus (teenused):

Retsensioonide kirjutamine:

1. The European Design and Test Conference, Paris (1997) - 36 retsensiooni
2. Int. ISCAS’96 Conference, USA (1996) - 6 retsensiooni
3. Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjon - 1 retsensioon
4. Baltic Electronics Conference, Tallinn (1996) - 15 retsensiooni
5. European Dependable Computing Conference, Taormina (1996) - 9 retsensiooni
6. European Test Workshop, Montpellier (1996) - 7 retsensiooni
7. Rahvusvaheline konverents "Mixed Design of VLSI Circuits", Lodz (1996) - 5 retsensiooni
8. Eesti Teadusfondi Tehnikateaduste ekspertkomisjoni juhtimine

 

2.12. Ülevaade teadusalasest koostööst

Koostöö europrogrammide raames:

1. Grenoble’i Rahvuslik Polütehniline Instituut (Grenoble, Prantsusmaa) - COPERNICUS 9624, PECO 7668, TEMPUS JEP 4772
2. Grenoble’i Fourier Ülikool (Prantsusmaa) - COPERNICUS 9624, PECO 7668
3. Rutherford Appleton Laboratory (UK), INCO-COPERNICUS 9601/70
4. Fraunhofer Gesellschaft Institute of ICs (Dresden, Saksamaa) - COPERNICUS 9624, PECO 7668
5. Microelectronics IME Ltd. (Sofia, Bulgaaria) - PECO 7668
6. Slovak Technical University (Bratislava, Slovaki Vabariik) - COPERNICUS 9624, PECO 7668, INCO-COPERNICUS 9601/70
7. Institute of Computer Sciences (Bratislava, Slovaki Vabariik) - PECO 7668
8. Czech Technical University (Praha, Tš ehhi Vabariik) - PECO 7668
9. Technical University of Budapest (Budapest, Ungari) - COPERNICUS 9624, PECO 7668
10. Institute of Electron Technology (Varssavi, Poola) - PECO 7668
11. Warsaw Univ. of Technology (Varssavi, Poola) - PECO 7668, INCO-COPERN 9601/70
12. Riia Elektroonika- ja Arvutustehnika Instituut (Riia. Läti) - PECO 7668
13. Kaunase Tehnoloogia Ülikool (Kaunas, Leedu) - COPERNICUS 9624, PECO 7668
14. GMD (St. Augustin, Saksamaa) - ESPRIT 6575, INCO-COPERNICUS 9601/70
15. Technische Universität Duisburg (Saksamaa) - ESPRIT 6575
16. Politechnico di Torino (Itaalia) - ESPRIT 6575
17. University of Montpellier (Prantsusmaa) - ESPRIT 6575
18. University of Twente (Holland) - ESPRIT 6575
19. Institute of Operating Systems (Moscow, Russia) - INCO-COPERNICUS 9601/70
20. Vladimir State Technical University (Russia) - INCO-COPERNICUS 9601/70
21. Technical University Lodz (Poola) - INCO-COPERNICUS 9601/70
22. Technical University Sofia (Bulgaaria) - INCO-COPERNICUS 9601/70
23. Technische Hochschule Darmstadt - TEMPUS JEP 4772

 

Koostöö muude teadusasutuste või organisatsioonidega:

24. Fincitec OY (Soome). Lepinguline töö
25. Helsinki Tehnol. Ülikool (Soome) – kursuste läbiviimine arvutite diagnostika valdkonnas
26. Tampere Tehnoloogiaülikool (Soome) - toetus EKK arendamisel
27. Stockholmi Kuninglik Tehnoloogiainstituut (Rootsi) - Eesti-Rootsi ühisprojekt ESTPID
28. Lundi Ülikool (Rootsi) – toetus EKK arendamisel
29. Jonköpingi Ülikool (Rootsi) Koostööleping: lepinguline töö.
30. DIGSIM Data A.B. (Linköping, Rootsi) Koostööleping: tarkvara vahetus, tehnoloogiasiire
31. Trondheimi Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool (Norra) – doktoritööde oponeerimine
32. Taani Tehnikaülikool (Lyngby, Taani) – külalisloeng, infovahetus
33. Joseph Fourier Ülikool (Grenoble, Prantsusmaa)
    Koostööleping: doktorantuuri kaasjuhendamine
34. Newcastle’i ülikool (Inglismaa) – ühisprojekti ettevalmistamine
35. Glasgow Caledonian University (Inglismaa) - ühisprojekti ettevalmistamine
36. Manchester University (Inglismaa) – Turbo-Tester tarkvara ühiskatsetused
37. Dresdeni Tehnikaülikool (Saksamaa)
    Koostööleping: teadurite vahetus, doktoritöö oponeerimine
38. Cottbus Technische Hochschule (Saksamaa) - ühisprojekti ettevalmistamine
39. Torino Polütehniline Instituut (Itaalia) – ühisartikli avaldamine, ind. TEMPUS-grant
40. Pisa Ülikool (Itaalia) - ind. TEMPUS-grant
41. Innovative Technology Centre (Athena, Kreeka) - ühisprojekti ettevalmistamine
42. University of Porto (Portugal) Eesmärk: koostöölepingu ettevalmistamine
43. Michigani Ülikool (USA) Koostööleping: üliõpilaste ja õppejõudude vahetus
44. Digital Equipment Corporation (USA) - toetus EKK arendamisel
45. SUN Microsystems (USA) - toetus EKK arendamisel
46. Virginia Tech (USA) – külalisloeng, infovahetus
47. Institute of Control Sciences (Moskva, Venemaa) - ühisprojekti ettevalmistamine
48. Yerevan Institute of Computer R&D (Armeenia) - ühisprojekti ettevalmistamine

 

Koostöö rahvusvaheliste teadusorganisatsioonidega:

49. Töö Euroopa Ühenduse Assotsiatsioonis EUROCHIP (1992-1995).
    Senine tulemus: installeeritud elektroonika projekteerimistarkvara: SOLO 1400,
    HILO, SYNOPSYS (5 litsentsi), CADENCE (5 litsentsi), ASYL PLUS (tegelikus väärtuses ca 20 milj. krooni; assotsiatsiooni liikmetele võimaldatakse professionaalsete disaini tarkvarade SYNOPSYS ja CADENCE soetamist 95% hinnaalandusega).
50. Töö Euroopa Ühenduse Assotsiatsioonis EUROPRACTICE (1995. a. delegeeriti sellele organisatsioonile EUROCHIP funktsioonid). Koostööleping: elektroonikadisaini tarkvara soetamine, hooldamine, integraalskeemide valmistamine.
51. CaberNet – Euroopa Liidu assotsiatsioon, mille liikmeteks on Lääne-Euroopa rahvusvahelise tunnustuse saanud uurimisgrupid arvutisüsteemide arhitektuuride valdkonnas. Ida-Euroopa ülikoolidest on otsustatud erandina vastu võtta kaks uurimisgruppi, kus üheks neist on TTÜ arvutitehnika ja –diagnostika õppetool.
52. EEMCN – 46 ülikoolist ja teadusasutusest koosnev assotsiatsioon (kompetentsuskeskuste võrk) teabesiirde ja koostöö edendamiseks mikroelektroonika disaini valdkonnas
    MICN – Microelectronics Information & Co-operation Network – Ida- ja Kesk-Euroopa ülikoolide võrk koostöö paremaks organiseerimiseks mikroelektroonika disaini valdkonnas

Täiendav informatsioon punktis 2.2.

 

2.13. Muud teabesiirde vormid

2.13.1. Teaduslikud lähetused

Prof. R. Ubari välislähetused:

1. Villard de Lans, Prantsusmaa. Veebruar 5-6. Esinemine 2 ettekandega konverentsil "First European Workshop on Microelectronics Education".
2. Paris, Prantsusmaa, Märts 6-9. Sektsiooni juhatamine konverentsil "European Design and Test Conference", osalemine kahe teaduskomisjoni koosolekul.
3. Michigan State University, East Lansing, Michigan, USA, April 8 - Mai 4. Esinemine ettekandega kahel seminaril, teaduslik töö.
4. Lodz, Poola, Juuni 1-2. Esinemine 2 ettekandega konverentsil "3rd Workshop on Mixed Design of Integrated Circuits and Systems," sektsiooni juhatamine.
5. Montpellier, Prantsusmaa, Juuni 11-14, Sektsiooni juhatamine konverentsil "The 1st European Test Workshop".
6. University of Torino, Itaalia, Juuni 15 - August 4. Stazheerimine programmi TEMPUS raames. Esinemine ettekandega kahel seminaril.
7. Taormina, Itaalia, Oktoober. 2-4. Esinemine ettekandega konverentsil "Dependable Computing Conferenc, EDCC-2". Sektsiooni juhatamine.
8. Helsinki, Soome, November 4-5. Esinemine ettekandega konverentsil "NORCHIP’96". Sektsiooni juhatamine.

Teisi välislähetusi:

9. A.Markus, G.Jervan, M.Mandre, J.Raik. Helsinki University of Technology, Juuni 10-19. Osalemine õppeseminaril "Low Voltage, High Speed Analog and Digital VLSI Design".
10. A.Markus, G.Jervan, J.Raik, P.Paomets. Riga Technical University, November 1. Esinemine konverentsil "Competition for Students in Electronics".
11. P. Paomets. Stockholm, Royal University of Technology, Jaanuar 10 - Märts 31. Stazherimine Johnsson granti toetusel.
12. P. Paomets, J.Raik. Michigan State University, East Lansing, Michigan, USA, April 15 - Mai 4. Stazheerimine üliõpilasvahetuse raames.
13. E. Ivask. Savoie University, Chambery, Prantsusmaa. Aprill 11 - September 30. Stazheerimine programmi TEMPUS raames.

 

2.13.2. Esinemine loengutega

1. Michigan State University, East Lansing, Michigan, USA, April 15 - Mai 4.
2. Virginia Tech University, USA, April 8-14.
3. University of Torino, Itaalia, Juuni 15 - August 4.
4. University of Pisa, Itaalia, Juuli 17-22.

 

2.13.3. Välisteadlaste vastuvõtt.

1. Prof. Einar Aas. Norwegian University of Science and Technology. Norra. Oktoober 5-8.
2. Prof. Bengt Magnhagen. Jonköping University. Rootsi. Oktoober 6-11.
3. Dr. Kim Petersen. Jonköping University. Rootsi. Oktoober 6-11.
4. Prof. Barry Beggs. Caledonian University of Glasgow. Inglismaa. Oktoober 6-12.
5. Dr. Aleksander Birger. Caledonian University of Glasgow. Inglismaa. Oktoober 6-12.
6. Prof. Gordon Russell. Newcastle University. Inglismaa. Oktoober 5-13.
7. Prof. Manfred Glesner. Darmstadt Technical University. September 16-18.
8. Prof. Manfred Glesner. Darmstadt Technical University. Oktoober 5-13.
9. Prof. Günter Kemnitz. Dreden Technical University. Oktoober 6-13.
10. Prof. Veikko Porra. Helsinki University of Technology, Oktoober 8-12.
11. Dr. Elena Gramatova. Bratislava, Institute of Computers, Oktoober 9-15.
12. Dr. Maria Fisherova. Bratislava, Institute of Computers, Oktoober 9-15.
13. Dr. Balasz Sallay. Budapest Technical University. December 12-19.

 

2.14. Saadud aunimetuste ja preemiate loetelu.

Rahvusvaheline preemia ajakirja "Baltic Electronics" ja firma Motorola 1996. a. korraldatud Balti riikide üliõpilaskonkursil töö eest: "Test and Diagnostics Software for Digital Integrated Circuits".

Laureaadid: J.Raik, P.Paomets, G.Jervan, A.Markus.

2.15. Toetused (välisgrantid), stipendiumid.

1. P. Paomets. Stockholm, Royal University of Technology, Rootsi. Jaanuar 10 - Märts 31. Stazherimine Johnsson granti toetusel.
2. E. Ivask. Savoie University, Chambery, Prantsusmaa. Aprill 11 - September 30. Stazheerimine programmi TEMPUS raames.
3. R. Ubar. University of Torino, Itaalia, Juuni 15 - August 4. Stazheerimine programmi TEMPUS raames.

3. Hinnang teadustegevusele

3.1. Üldhinnang aruandeperioodi teadustegevusele

Õppetoolis toimuv teadustegevus on seotud põhiliselt digitaalsüsteemide disaini ja diagnostika valdkonnaga. On loodud süsteemide kõrgtaseme ja madala taseme diagnostikamudelid, vastavate tasemete testide sünteesi meetodid ja ideoloogia, kuidas teste integreerida. TTÜ-s loodud meetodite uudsus seisneb universaalse käsitluse loomises nii kõrgtasemel (funktsionaalselt) esitatud süsteemidele kui ka madalal (loogika) tasemel kirjeldatud objektidele. Sellesse valdkonda toodud uus diagnostikamudeli kontseptsioon pakub uusi veel lõpuni uurimata võimalusi ning üldistusi nii horisontaalses kui ka vertikaalses mõttes (nii ülesannete klassi laiendamise mõttes kui ka ülesannete lahendamisel hierarhia eri tasanditel). Teadusuuringute põhisuunaks ongi nende võimaluste uurimine ja seniste teadustulemuste edasiarendamine. Uudseks suunaks arenes käesoleval suvel ühe väliskomandeeringu tulemusena koostöös itaalia teadlastega veakindlate süsteemide usaldatavuse uurimine. Keskuse senised teadustulemused pakuvad ka selles valdkonnas uusi perspektiivseid võimalusi.

Lähtumine rahvusvahelisest standardist VHDL on loonud võimaluse integreerida TTÜ-s saadud tulemusi diagnostika valdkonnas üldlevinud disaini süsteemidega (näiteks, SYNT, SYNOPSYS, CADENCE jt.). Seega on loodud perspektiivne baas vastavasisuliste uuringute läbiviimiseks rahvusvahelises kontekstis ka tulevikus. Õppetooli laboratoorses keskkonnas on nüüd esmakordselt võimalus läbi viia teaduseksperimente rahvusvahelisel tasemel, mis loob paremad eeldused publitseerimisturul läbilöömiseks.

Õppetooli teadustegevuse tulemuslikkusest annab tunnistust 20 publikatsiooni rahvusvahelistes retsenseeritud väljaannetes, samuti ühtekokku 18 esinemist rahvusvahelistel seminaridel ja konverentsidel. Aktiivne on olnud ka teaduskorralduslik tegevus: osalemine programmikomitee liikmena 13 rahvusvahelise konverentsi korraldamisel või ettevalmistamisel, 78 retsensensiooni konverentsiettekannetele, 5 sektsiooni juhatamist rahvusvahelistel konverentsidel. Õppetooli publikatsioonide koguarv on 42.

Teadustöö on olnud koordineeritud sel aastal kokku 14 projektiga (möödunud aastal oli neid 10), neist 5 rahvusvaheliste programmide ESPRIT, PECO, COPERNICUS ja INCO-COPERNICUS raames, 4 projekti Eesti, Soome, Rootsi ja Saksamaa ettevõtete või instituutidega ning 2 Teadusfondi granti. Projektides osaleb väga aktiivselt ja tulemuslikult 9 doktorandi, magistrandi ja üliõpilast.

Koostöö Lääne-Euroopa ja Skandinaavia ülikoolidega on märgatavalt laienenud ja intensiivistunud. Käesoleval aastal on toimunud ühel või teisel viisil koostöö 29 välispartneriga. Väga intensiivsed ühisuuringud finantseeritavate europrojektide raames toimuvad 21 (möödunud aastal 18) välispartneriga, ametlikke bilateraalseid koostöölepinguid ülikoolide tasandil on kolm: Michigani Ülikool USA-s, Jonköpingi Ülikool Rootsis ja Grenoble’i Fourier Ülikool Prantsusmaal.

Õppetooli teaduslike tulemustega on otseselt seotud arendustööd diagnostikatarkvara "Turbo-Tester" juures, kus on lisatud pidevalt uusi funktsioone, kaasaarvatud liideste laiendamise aktsioonid rahvusvaheliste standardformaatidega (VHDL, EDIF) tööks. Tarkvara uudsuseks on universaalne diagnostikamudel, mis võimaldab kergesti täiendada süsteemi uute tööriistadega. Nimetatud asjaolu sai määravaks uue europrojekti INCO-COPERNICUS JEP 9601/70 toomisel Tehnikaülikooli, mille eesmärgiks on õppetarkvara Turbo Tester evitamine Euroopas. Tarkvara on kasutatud edukalt Soomes Helsingi Tehnikaülikooli juures läbiviidud kursustel, millised on plaanis muuta traditsiooniliseks.

3.2. Teadustegevuse olulisemad saavutused

1. Keskuse teadus- ja arendustegevus on käesoleval aastal olnud tulemusrikkam kui varasematel aastatel. Kahtlematult tuleb kõige märkimisväärsemaks tulemuseks arendustöös lugeda magistrand J. Põldre projekteeritud krüptoprotsessorit - ECPD 1,0 micron CMOS tehnoloogia, kristalli pindala - 107 mm², transistoride arv - 202 000. See on üldse esimene Eestis loodud ülisuur integraalskeem. Käesoleval hetkel valmistatakse Lääne-Euroopa tehases ES2 assotsiatsiooni EUROPRACTICE vahendusel mikroskeemi prototüüpseeriat. Mikroskeemi ideoloogia on väljatöötatud koostöös Küberneetika Instituudiga.

2. Keskuse teadustöö tulemustest käesoleval aastal tuleks eriti ära märkida järgmisi saavutusi:

• publikatsiooni ajakirjas IEEE "Design and Test of Computers", kus on kokkuvõtlikult üldistatud autori viimaste aastate tulemused alternatiivsete graafide kasutuselevõtust digitaalsüsteemide diagnostikas;
• uue kontseptsiooni publitseerimist kahes artiklis (kaasautor M. Brik) lõplike automaatide testimise valdkonnast, kus hierarhiline lähenemisviis on ühitatud kõikide tasemete jaoks universaalse mudeli kasutuselevõtuga;
• uue meetodi väljatöötamist ja kahe publikatsiooni ettevalmistamist koostöös Torino Tehnikaülikooli teadlastega veakindlate digitaalsüsteemide usaldatavuse hindamiseks; meetodi kontseptuaalne osa kantakse ette järgmisel aastal üle-euroopalisel konverentsil ED&TC’97 ja eksperimentaalsed tulemused on esitatud ettekandmiseks ülemaailmsele konverentsile FTCS’97.

1996. a. olulisemad tulemused:

1. Krüptoprotsessor (J. Põldre). Esimene Eestis projekteeritud ülisuur integraalskeem (ECPD 1,0 micron CMOS tehnoloogia, 107 mm², 202 000 transistori).
2. Kolm publikatsiooni rahvusvahelistes retsenseeritud väljaannetes:

• Test Synthesis with Alternative Graphs (R.Ubar). IEEE Design and Test of Computers. Spring, 1996, pp.48-59.
• Multi-Level Test Generation and Fault Diagnosis for Finite State Machines (R.Ubar, M.Brik). Lecture Notes in Computer Science No 1150. Dependable Computing - EDCC-2. Springer-Verlag, 1996, pp.264-281.
• Low-Cost CAD System for Teaching Digital Test (R.Ubar, J.Raik, P.Paomets, E.Ivask, G.Jervan, A.Markus). Microelectronics Education. World Scientific Publishing Co. Pte. Ltd. 1996, p.185-188.

 

3.3. Olulisemad puudused ja põhjuste analüüs

Puudub adekvaatne ülikoolipoolne toetus suures osas iseseisvale tööle orienteeruva ja konsultatsioonimahuka arvutielektroonika disaini alase õppetöö kulutustele. Viimasel kolmel aastal on paljude õppeainete läbiviimiseks sisuliselt kasutatud ülikooliväliseid ressursse (teadusprojektide finantsressursse), makstes õppelaboris tagatud pideva konsultatsiooni eest lisatasusid, tasudes litsenseeritud tarkvara hooldustasu jne. Selline olukord ei saa aga pidevalt kesta. Sel põhjusel tuligi teha valik ja loobuda osa disainitarkvara kasutamisest õppetöös. Loobuda otsustati digitaalsüsteemide simulaatortarkvarast HILO. Otsust ei võetud vastu kerge südamega, sest süsteemi kasutatakse Euroopa ülikoolides väga laialdaselt ja ka õppetooli teadustöös on suur osa eksperimente läbi viidud just selles keskkonnas. Nimetatud fakt on tõsiseks signaaliks Tehnikaülikoolis eeskujulikult väljaarendatud digitaalelektroonika õppekeskkonna allakäigu ohust ja ülikooli ükskõiksusest õppetegevuse reaalsete kulude hindamise küsimusse.

3.4. Võrdlus eelmise aruandeperioodiga

Käesolev aasta on õppetoolile olnud mitmeski mõttes edukam kui eelmine aruandeperiood. On jõutud ühe väga tõsise teadus/arendustöö tulemuseni - Eesti esimese ülisuure mikroskeemi disaini valmimiseni. Teadusprojektide, konverentsiettekannete ja publikatsioonide arv on märgatavalt kasvanud. Alljärgnev tabel annab mõningase ülevaate võrdlemaks käesolevat aastat eelmise aruandeperioodiga.

3.5. Hinnang koostööle ülikooli teiste üksustega

Ära tuleks märkida väga tihedat koostööd elektroonika kompetentsuskeskusega, mille disainikeskkond ja arvutiklassid kujutavad sisuliselt arvutitehnika instituudi laboratoorset baasi arvutite riist- ja tarkvara alaste kursuste läbiviimisel, rääkimata interneti kasutamise võimaluse loomisest üliõpilastele.

Nimetatud laboratoorne baas oma elektroonika disaini tarkvara poolest on unikaalne Eestis ja vastab Lääne-Euroopa disainikeskuste professionaalsele tasemele. Keskuse struktuur, tööstiil ja töökohtade arv on võimaldanud ellu viia euroopalikku õpetamismeetodit elektroonika disaini valdkonnas - "learning by doing", mis eeldab ühest küljest mahukat iseseisvat tööd ja eelkõige kaasaegse laborikeskkonna olemasolu, aga teisest küljest pidevat konsultatsiooni saamise võimalust laboris töötades. Kahtlemata tähendab õppimise efektiivsuse kasv antud juhul aga ka suuremaid õppetöö kulutusi.

3.6. Struktuuriüksuse teadus- ja arendustegevuse edendamise põhiülesanded järgmiseks aastaks

Teadustegevuseks vajaliku keskkonna arendustegevuse osas:

1. On kavas edasi arendada loodud infrastruktuuri, täiendades ja moderniseerides aparatuurset baasi ning suurendades tarkvaralisi võimalusi.
2. Tutvustada olemasolevaid elektroonika arvutiprojekteerimispakette teistele instituutidele ja õppetoolidele, et kaasata olemasolevad professionaalsed tarkvarasüsteemid elektroonika disainiga seotud õppekursustesse.
3. Võtta kasutusele uusi arvutil baseeruvaid õpetussüsteeme.

Rahvusvahelise koostöö osas:

1. Koostöö arendamine Helsinki Tehnikaülikooliga, Fourier’ Ülikooliga Grenoble’is, Jonköpingi Ülikooliga Rootsis, Torino Tehnikaülikooliga Itaalias, Slovaki Ülikooliga Bratislavas sõlmitud või sõlmimisel olevate lepingute raames.
2. Jätkata koostööd infotehnoloogiale ja elektroonikadisainile orienteerunud keskuste võrgu loomise eesmärgil seniste koostööpartneritega üle kogu Lääne-Euroopa ja Skandinaavia.
3. Kavas on luua kõrgefektiivsete arvutite alasele uurimistööga haaratud kompetentsuskeskuste eurovõrgu CABERNET filiaalina Balti keskus Tallinna Tehnikaülikooli juures.
4. Uute koostööprojektide taotlemine rahvusvaheliste programmide raames.

Prof. Raimund Ubar
19. jaan. 1997