Käesoleva kirjutisega proovime tutvustada lähemalt koera, kelle kohta on viimasel ajal kuulda järjest rohkem küsimusi - kes ta on? Ta on elav, ta on tark, ta on energiline, teda on nimetatud nii koeramaailma klouniks kui ka iluduseks - NIISIIS:

Kui Te küsite saja erineva dalmaatsiaomaniku käest, kes on dalmaatsia koer, saate ka sada erinevat vastust. Kuid ühes on vastajad üksmeelsed - dalmaatslane on unikaalne! Miks on kõik need inimesed siis valinud endale sellise koera? Mõned põhjused:
· Ta väsimatu ja aktiivne kaaslane spordilembelisele inimesele, kes armastab pikki retki looduses.
· Ta on väga intelligentne.
· Teda võib kasutada jahiretkedel (tõsi küll, mitte Eestis).
· Ta on väga lastesõbralik.
· Ta on võistluslembeline ning osaleb meelsasti dressuuris ning agilitis.
· Ta istub truult köögis peremehe jalgade ees kuni viimane kartuleid koorib.
· Ta sobib hästi kokku hobustega.
· Ta on tark ja alati valmis peret kaitsma.
· Ta oskab naeratada.
· Ta hoiab ka peremeest alati igakülgselt "vormis".
· Ta nõuab hulgaliselt tähelepanu, kuid tagastab selle alati kuhjaga.
· Tundub, et ta on võimeline valima peremehele sõpru paremini kui ta ise.
· Tema ilus säravvalge kasukas mustade või pruunide täppidega ning täiuslike vormidega kuju tõmbab kõikjal endale tähelepanu.
Sellist põhjuste loetelu võib jätkata lõpmatuseni.
Lühidalt, dalmaatslane on nagu võlur, kes suudab suurepäraselt adopteeruda ümbritsevasse keskkonda, kuid paneb sellele keskkonnale ka omapärase pitseri. Dalmaatslane - see on teatud elustiil ja see stiil ei sobi passiivsetele kodus istujatele.

Dalmaatsia tõu tekke kohta on olemas mitmeid erinevaid arvamusi. Üks versioonidest peab dalmaatslase kodumaaks Egiptust, kus täpilisi koeri on kujutatud freskodel ning kirjeldatud V-VI sajandist e.m.a. pärinevates ürikutes. Teine versioon pakub dalmaatsia koera kodumaaks India, põhinedes Aristotelese viidetele täpilistest jahikoertest Indias, kes sarnanesid kirjelduselt praegusele dalmaatslasele. On tõenäoline, et dalmaatsia koera teekond algas Indiast ning läbinud Egiptuse, Kreeka ja Itaalia jõudsid täpilised koerad praeguse Jugoslaavia aladele Dalmaatsia provintsi, mis on andnud tõule oma nime. Dalmaatsia koera edasine tee viis täpilised koerad laevadega Inglismaale. Kolmanda väite järgi sattusid dalmaatsia koerad Euroopasse rändmustlastega. Ilmselt jääb dalmaatsia koera tegelik kodumaa igaveseks vaidlusobjektiks. Kuid nii või teisiti, 1966. aastal tunnistas FCI dalmaatsia koera sünnimaaks Jugoslaavia.
Dalmaatslase suurepärane graatsiline välimus ning suursugusus, oskus valvata ning töötada koos hobustega - nende omaduste tulemusena tekkis XVII sajandi lõpus suur huvi dalmaatsia tõu vastu Inglismaa kõrgemas seltskonnas. Dalmaatslasi võis tihti kohata lossides, ta sobis ideaalselt hobuse ja tõlla kõrvale. Sellest ajast on pärit tõu teine nimetus - tõllakoer või ka aristokraatlik koer.
Dalmaatsia koer on paljudes maades tuletõrje maskotiks. See fakt seostub jällegi Inglismaaga, kus dalmaatslasi hakati esmakordselt kasutama võitluseks näriliste vastu tuletõrjemajade tallides.
Dalmaatsia koer osales esmakordselt koertenäitusel 1869. a. Birminghamis. Esimesed dalmaatslaste klubid loodi 1920.a. Saksamaal ja 1925.a. Inglismaal. Mõni aasta hiljem tekkisid tõuklubid Belgias, Rootsis, Soomes, paljudes USA linnades. Dalmaatsia koer oli tulnud näitusemaailma.

Dalmaatsia koer kuulub FCI klassifikatsiooni järgi VI gruppi ja tõu standardi kirjelduse võivad huvilised leida FCI materjalidest numbri alt 153. Järgnev kirjeldus pole ametliku dokumendi refereering, vaid nägemus dalmaatslasest tavalise koerakasvataja pilgu läbi.
Dalmaatsia koer on tugev, elegantne, harmooniline ning jõuline, kuid mitte robustne ega raske.
Turjakõrgus: 56-61 cm (isastel) ja 54-59 cm (emastel).
Kaal: umbes 27 kg (isastel) ja 24 kg (emastel).
Funktsioon: seltsikoerad (perekoerad).
Eluiga: 10-15 aastat.
Värvus: valge põhivärviga kas pruuni- või mustatäpilised (märkuseks olgu öeldud, et täpid võivad olla ühel koeral ainult ühte värvi).
Karva tüüp: lühike, sile ja läikiv.
Hooldus: minimaalne. Koera on vaja harjata, vajadusel pesta, lõigata küüsi, puhastada kõrvu, silmi ja hambaid.
Aktiivsustase: kõrge.
Intelligentsitase: kõrge.
Dressuurimeetodid: eelistab "pehmet" dressuuri, ei talu "julmi" meetodeid, mis kutsuvad esile koera kangekaelsust.
Suhtumine lastesse: lastelembeline, kuid oma aktiivsuse tõttu on parimaks kaaslaseks suurematele lastele.
Vajab : igapäevaseid pikki jalutuskäike ja palju tähelepanu.
Suhtumine võõrastesse: reserveeritud, ettevaatlik, sobib ka valvekoeraks.
Iseloom: lõbus, alati seltskondlik ja aktiivne.

Niisugune on dalmaatsia koer A.K. Nicholase (The Dalmatian, 1986), P. ja R.Strandi (Guide to the Dalmatian, 1995) ja meie pilgu läbi.
Kui Te arvate, et selline koer Teile meeldib, lugege läbi meie kirjutise teine osa - ja Te saate teada kas Te sobite kasvatama dalmaatslast.